Kallid Ellen ja Gundemar,
aitäh kirja eest, mis jõudis siia kahe päevaga (18.11.-20.11). Eks see asi ole ju üldiselt nii, et aastad lähevad ja inimesed kuluvad. ... (isiklikud teemad) ...
... Ja nüüd siis teist juttu. Aitäh teadete eest Köögi, Köögu, Ranna ja Vesiaia kohtade suhtes, kuid mõned asjad ei ole veel selged. Teatavasti aeti Emaste küla elanikud 1779, aasta kevadel-suvel oma kodudest välja - Kurisule, ning asemele rajati Emmaste mõis, mõni aeg hiljem ka viinaköök, kus praegu asub meierei.
Viinaköögi juurde rajati mõisa poolt Köögi koht.
Puksu ja Vesiaia kohad rajati mõisapõllu kaitsmiseks, esimene vastu Lebigu küla, teine vastu Tärkma küla. Ranna koht tehti mõisa heinamaa kaitsmiseks, kuid Köögu koht peaks olema noorem, kuigi ka see on mõeldud mõisa heinamaa kaitsmiseks. Nii oli siis mõisa põldusid ja heinamaid kaitstud talupoegade ja nende loomade eest. Muidugi pole võimatu, et Vesiaia koha juures oli vana sadamakoht, kust toimus ühendusepidamine Saaremaaga, sest teatavasti juba 1550.aastast olid Emaste küla paar peret mõisatööst ja andamitest vabastatud selleks, et nad ülevedajatena ametis olid ja ka kõrgeid ülemusi Hiiumaalt Saaremaale vedasid. Kui aga Emaste küla lammutati. siis ma enam ei tea, kes ülevedajaiks olid. On küll kirjas paar meest, kes olid Emmaste mõisas ametis kipritena, kuid arvan, et need olid mõisa laevadel kipriteks, mitte aga ülevedamise paatidel.
Muhus olid aga kindlad mehe "uiskude" peal. Ühed vedasid Koguva küla alt, hiljem Vahtna silla otsast Maasi alla ning pärast Orissaare alla, teised aga üle Suure Väina mandrile. Seal oli üheks punktiks Lalli kõrts, pärast Kuivastu kõrts ning mandril Uisu nina ja lõpuks ka juba Virtsu kõrts.
Muidugi pole nende küsimuste lahendamine täies ulatuses enam võimalik, sest kes neid vanu asju enam mäletab, kuid tahan kirja panna nii palju kui suudan.
Muide, Hiiumaaloli vanaks ülesõidukohaks Vahtrepaküla all olnud sadam, mille juures oli kaks kõrtsi. Üks oli Suuremõisa ja teine Vaemla mõisa oma. Vahtrepa sadamast sõideti nii Vormi Förby alla kui ka Haapsalu sadamatesse ning Reigi rootslased viidi koguni Rohuküla alla kui nad Hiiumaalt välja saadeti. Ka Vahtrepa külas oli üks Tooma nimeline talupoeg, kellel oli käes suur 2-adramaaline talu, ühe adramaa pealt kandis kõiki mõisakoormisi, kuid teine oli tal maksuvabalt reisivate ametimeeste ülevedamise ja nende majutamise tasuks. Kui Vahtrepa sadam madalaks jäi, siis ehitati Helterma kõrts ja ülevedu koondus seega Heltermaa sadamasse.
Muidugi oli veel teisigi kohti, kust ülevedu toimus, kuid neid ei ole eriti nimetatud. On aninult teada, et Puulaidus oli sadamakoht ja kõrts ning mõni aeg hiljem ka Orjakus nii sadamakoht kui ka kõrts. Aga veelgi varem oli sadamakoht otse Käina kõrtsi taga, kuid see jäi jällegi madalaks. Siis oli Käina lahes veel üks sadamakoht, mida nimetati "Tuigu sadamaks", kuid sellest olen kuulnud ainult ühelt vanalt Käina küla mehelt.
Nagu näete, on mul muresid palju ja vastuseid saada ma enam ei loodagi.
Käesoleva kirja lisaks on leht andmetega, mis aga vajaksid täiendamist. ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar